Ma seisan mesilas karuna,ei mummid veel aimagi paha –sest hetkel lihtsalt pean aru ma,kuis murda üks taruke maha. Vaeb meelte ja erkkude temppel:kas tuleks (et meega prassida)mul krahmata sülle see sumisev kremppelja metsade takka tassida? Või tõrjuda kohapeal magusajanu,mekkida kaugete pärnade tolmet?Mis teha, et nõelav vastupanuseejuures ei häiriks mu olmet? Kui lõpuks mul vastus on käesja liginen tarule urinal kurjal,siis mesinik tuleb, suur malakas käesja tantsitab seda mu turjal. Wimberg

Oma keisristaatuse sümboliks valis Napoleon mesilase kujutise. Valiku tegemisel lähtus Napoleon eeskujuna Karl Suurest, kelle sümboliks oli tsikaad. Samuti aga ka legendist, mille põhjal mesilane ei maga kunagi, olles valvas ja innukas – mõlemaid omadusi hindas ja omas Napoleon ka ise. Napoleon kujundas Elba saare lipu, mis kujutas valgel taustal punast kaldtriipu, millel on kolm kuldset mesilast.

Mees ja naine olid viikingiseaduste kohaselt abielus siis, kui olid mõlemad joonud meega pruulitud mõdu. Mees jõi kõigepealt, ulatades seejärel peekri naisele. Mõlemad ütlesid toosti peajumal Odini ning armastus- ja viljakusjumalanna Freyja auks. Viikingid pidasid mesilasi ja mett viljakuse sümboliteks, seepärast nägi tava ka ette, et paar joob magusat mõdu pärast pidu neli nädalat iga päev. Viiking võis mõdusse tilgutada ka ohvrilooma verd. See pidi veelgi rohkem rõhutama, et paar kuulub nüüdsest kokku. allikas: Imeline … Continue reading →