Meeks tohib kaubanduses nimetada vaid looduslikku magusat ainet, mida toodavad mesilased.
Mesi koosneb põhiliselt suhkrutest (peamiselt fruktoosist ja glükoosist) ning muudest ainetest (nt orgaanilised happed, ensüümid ja mee kogumisel lisandunud tahked osakesed).

Mee värvus võib vahelduda peaaegu värvusetust kuni tumepruunini. Mee konsistents võib olla vedel või viskoosne ning osaliselt või täielikult kristalliseerunud. Olenevalt sellest, mis taime(de)lt mesi pärineb, võib see olla väga erineva lõhna ja maitsega.

Tarbijal tasub teada, et nimetusega “mesi” tohib müüa üksnes mett, millesse pole lisatud suhkrut ega suhkrusiirupit. Kui meele on neid lisatud, siis ei tohi selline toode enam olla nimetatud meeks. Mesi peab olema kõrvalmaitseteta, käärimistunnusteta ega tohi olla kuumutatud niivõrd, et selle looduslikud ensüümid laguneksid või oluliselt inaktiveeruksid.

Filtreeritud mesi, kärjemesi, kärjetüki või kärjetükkidega mesi ja pagarimesi peavad olema märgistusel ka selliselt nimetatud; neid ei tohi nimetada lihtsalt meeks.

allikas: Maaeluministeerium