Ma seisan mesilastaruna
Ma seisan mesilastarunaja tahan ma siis või ei taha,pean endasse varuma, varumalillede lõhna ja vaha. Mu meelte ja erkude tuhatkondon ametis painaval sumal.Võimukalt keelab neil puhatamu süda kui mesilasjumal. Nad kannavad minusse raugeteltpärnadelt päikselist saakija tubakaväljadelt kaugeteltrasket, kibedat taaki. Kui viimsete külmade astrite seassügis käib radu märgi,suur mesinik tuleb, näokate peas,ja murrab must kõigile kärgi. Paul-Eerik Rummo
Continue reading →